Hapnikuteraapia puhul lu00e4heb inimene hapnikukambrisse, kus tu00f5stetakse u00f5huru00f5hk oluliselt ku00f5rgemaks tavapu00e4rasest. Selle tagaju00e4rjel ju00f5uab organismi kordades rohkem hapnikku.
Miks on just ru00f5hk oluline? Mu00f5tle korra limonaadi tegemisele. Kui lihtsalt puhuda mulle vette, siis ei ju00e4u00e4 need mullid sinna pidama. Selleks, et gaas lahustada vedelikus, on vaja ku00f5rgemat ru00f5hku. Ka limonaadi tegemiseks kasutatakse ru00f5hku, mille abil lahustatakse su00fcsihappegaas vedelikus ning saame tulemuseks limpsi. Sama toimub hapnikukambris - ru00f5hu all lahustub u00f5hus olev hapnik kehavedelikes ning ju00f5uab iga rakuni kordades suuremates kogustes.
Tavalises olekus kannavad hapnikku kehas laiali punased verelibled, mille hapnikuga ku00fcllastus on enamasti vu00e4hemalt 96% vu00f5i rohkem. Seega saame hapniku manustamisega tu00f5sta hapnikuga varustatust vaid paari protsendi vu00f5rra. Ru00f5hu all lahustub hapnik aga ku00f5igis kehavedelikus, sealhulgas vereplasmas, mis tavapu00e4raselt hapnikku laiali ei kanna. Hapnikukogus kehas tu00f5useb oluliselt ning ru00f5hk surub selle su00fcgavamale kudedesse.
Hapnik on iga raku tu00f6u00f6tamiseks ku00f5ige olulisem ku00e4ivitav komponent. See elustab ku00f5ik rakud, olgu nad siis kehas vu00f5i ajus, ning paneb nad uuesti efektiivselt tu00f6u00f6le.
Kui kehas on kahjustunud kohti, siis on nendes kohtades hu00e4vinud mikrotasandi peen veresoontevu00f5rgustik, mis probleemsetesse kohtadesse hapnikku ja toitaineid kannab. Tulemuseks on kehvem tervenemisvu00f5ime. Korduvad ju00e4rjestikused hapnikuteraapia seansid, mis su00fcgavale kahjustunud kudedesse hapnikku suruvad, kasvatavad tagasi peene kapillaarvu00f5rgustiku ning taastavad tavalise hapnikuvarustatuse.
Nu00e4iteks aju probleemide puhul pole sageli nu00e4rvirakud lu00f5puni surnud, vaid need on mittetoimivas ja uinunud olekus. Hapnik aitab raku tu00f6u00f6 uuesti ku00e4ivitada ning uuenenud kapillaarvu00f5rgustik need aju osad ju00e4lle hea toitainevarustatusega ju00e4rjepidevalt tu00f6u00f6le panna.
Viimaste aastate uuringud on u00fcllatuslikult nu00e4idanud, et hapnikuteraapia kogu mu00f5ju ei tulegi hapnikust. Praegu arvatakse, et vu00e4hemalt pool tervendavast mu00f5just tuleb hoopis korduvatest u00fcles-alla ru00f5humuudatustest. Need ku00e4ivitavad rakkudes kaskaadi signaale, mis lu00f5ppkokkuvu00f5ttes mu00f5jutavad epigeneetikat ning lausa 40% meie geenide avaldumist. Hapnikuteraapia lu00fclitab sisse geenid, mis tegelevad pu00f5letikulisuse alandamise ja isetervenemisprotsessidega ning lu00fclitab vu00e4lja geenid, mis tegelevad pu00f5letikulisuse tu00f5stmise ning raku suremisprotsessidega.
Hapnikuteraapia tervendav potentsiaal vu00f5ib peituda aga hoopis selles, et ju00e4rjestikune kuur paneb keha vallandama kordades rohkem tu00fcvirakke! Tu00fcvirakud on algrakud, mis vu00f5ivad muutuda misiganes vajalikuks organismi rakuks seega tervendades organeid ja kudesid ning mis vallandavad ka teisi rakke tervendavaid faktoreid. Tu00fcvirakud leiavad organismis tervendamist vajavad kohad ning suudavad need parandada.
Hapnikuteraapia ku00f5ige olulisemaks faktoriks on ku00f5rgem ru00f5hk
hapnik lahustub vereplasmas ja lu00e4heb su00fcgavamale kudedesse
Hapnikuteraapia taastab peene kapillaarvu00f5rgustiku ning probleemsete kohtade hapniku- ja toitainete varustatuse
Hapnikuteraapia muudab 40% geenide avaldumist, lu00fclitades sisse enesetervendamis-mehhanismid
Hapnikuteraapia tu00f5stab keha tu00fcvirakkude tootmist, mille tervendav potensiaal on mu00f5u00f5tmatu!
Hapnikuteraapia pole midagi uut
Hapniku tervendav mu00f5ju pole midagi uut. Hu00fcperbaariline teraapia sai oma alguse pea 350 aastat tagasi. Ku00f5ige esimene barokamber loodi aastal 1662. Kliiniline baroteraapia kasutus sai alguse 1800-ndate keskpaigast. Alates 1960-ndatest hakati uurintuges avastama hapnikuteraapia laialdasi kasulikke mu00f5jusid tervisele. Tu00e4napu00e4evaks nu00e4itavad teadusuuringud hapnikuteraapia kasu pea 150-le erinevale terviseprobleemile.
Kuigi baroteraapia alguspunkt on 17-nda sajandi keskel, on alles viimased kaks aastaku00fcmmet toonud lu00e4bimurde selle teraapia kasutuses. Tehnoloogia ja teaduse areng on viinud ku00f5rgetasemeliste kambrite leiutamiseni, paremate protokollideni ning pu00f5hjalikuma arusaamiseni teraapia toimemehhanismidest. Need arengud on mu00f5jutanud teraapia levikut ning kasvavat huvi nii spetsialistide kui tavainimeste seas.
